„Kuldaeg“ on seisund, mitte ajajärk. See on teadvustatud kohalolu, valgus, mis peegeldub sisemusest. Kui aeg kaob ja kõik sünnib korraga – minevik, olevik ja tulevik põimuvad üheks hingetõmbeks. Kuldaeg on märkamine, et tõeline küllus ja tasakaal ei sünni ajast ega pingutusest, vaid usaldusest. Kui maailm justkui laguneb ümberringi, võib selles hetkes tunda end vastupidiselt – hoituna, kantuna ja oma väes. 
Näitust saadab sügav rahu ja helgus – tunne, et kuldaeg ei ole kunagi olnud minevikus, vaid on alati siin ja praegu.