"Väike saladus peitub kõigis Katrini ja Sveni maalides. Need teeb huvitavaks just see, et lugematute värvide ja värvikihtide seest ja vahelt ilmuvad iga kord täiesti uued kujutised. Mõnikord ilmuvad sealt lilled, teinekord jälle terve aed korraga, kus oleks nagu peale lillede veel keegi... keegi, keda kunagi tundsime. Või keegi, kellega veel päriselt kohtunud ei olegi". Kunstnike looming on mitmekihiline, sealt avanevad kogu aeg uued pildid. "See sõltub valgusest, kuidas see sinna langeb, enda meeleolust ja samas ka kaugusest, millelt sa neid maale vaatad. See tekitab ka enda sees kogu aeg uusi ja uusi pilte," kirjeldab vaataja, kes võrdles ka kunstniku ja aedniku rolli sarnasust. "Nii nagu aednik istutab midagi aeda, see hakkab kasvama, tekivad uued värvid ja kihid, samamoodi on ka maalidega, kus kunstnik paneb oma värvid ja teeb teose, aga see hakkab oma elu elama, värvid on mingil hetkel seal omamoodi õide puhkemas ja koosmõjud on teistmoodi. Need on elavad maalid ja nad panevad sisemiselt uusi pilte elama. ``